Toiduraiskamisest ja -päästmisest

Heaoluühiskonna jaoks on toit tavaline ja odav ja on igal ajahetkel kättesaadav. Kuna me ei kasvata toitu ise, siis meil puudub toiduga side. Ja seetõttu me toitu nii kergekäeliselt prügikasti viskamegi!

Hiljuti esilinastus ETVs Anna Hintsi lühidokumentaal "Homme saabub paradiis". Dokumentaal räägib Tartu noortest emadest, kes õhtuti, kui lapsed magavad, käivad toidupoodide prügikastides söömiskõlbulikku toitu päästmas. Need kaadrid täiesti korralikust toidus prügikastides olid nii jubedad. Näiteks päästeti ära mitu kasti rohekaid banaane! Banaanid, mis ei olnud veel jõudnud valmidagi! Mõelge, milliseid resursse on raisatud selleks, et neid banaane kasvatada ja teiselt poolt maakera transportida! Kõik ainult selleks, et need prügikasti visataks! 

Kahjuks ei olnud selle dokumentaali kaadrid mulle võõrad. Minu sugulane (pean siinkohal väga üldiseks jääma) hakkas u aasta tagasi rääkima, kuidas neil on üks tuttav, kes töötab ühes toidupoes ja kelle vastutada on pakendatud loomsete toodete äraviskamine. Kui sugulane mulle oma külmkapi avas ja olukorda "toiduprügi" auto juures kirjeldas, siis hakkas valus! Megakogused pakendatud forelle, sinke, kalleid juustusid jne. Sõime hommikusöögiks äraviskamisest päästetud megamaitsvat Brie juustu ja imestasime, kuidas see kõik võimalik on!
Nüüd ei ole see tuttav mu sugulasega juba pikalt ühendust võtnud. Ei tea, kas saadi jälile, et ta toidupäästmisega tegeleb..?

Anna Hintsi dokumentaalist innustatuna tahtsin ise järele vaadata, mis meie kodukandi toidupoodide taga prügikastides toimub. Õnneks oli sel ajal Eestis mu õde Hanna, kes on prügisukeldumist Rootsis varem teinud ja ta oli nõus minuga kaasa tulema! 
Panin siis lapsed kenasti õhtul magama (täpselt nagu Anna Hintsi filmis), otsisin välja töökindad ja pealambid. Vaata videost, kui põnevil me olime:D

Kõige esimese poe taga avastasime ainult seda, kuidas toidupoed ei sorteeri oma prügi! Biojäätmete prügikast oli täis kileaknaga saiakotikesi, kusjuures uued ja kasutamata. Kangesti tahaks siinkohal ka poe nime välja öelda, aga ma ei ole kindel, kas selle eest saab mind siis vangi panna või mitte:DJärgmise poe prügikastist leidsime mitu kotitäit lilli! Just nii nagu Hanna ennustanud oli! 
Öeldakse, et kolm on kohtu seadus! Ja nii oli ka sel korral, sest 3. poe tagant leidsime ikka kõvasti korralikku toitu! Mitu kotitäit õunu, ingverit, brokkolit, valget redist, greipe jne. 
Kõik asjad olid väikestes kilekottides ehk nad ei olnud mingi lögaga koos vms. Ja ilusate suurte õunte probleem oli selles, et peal nt üks megaväike mädatäpp. Saan ka poodidest aru - ilmselt keegi seda mädatäpiga õuna ostnud ei oleks. Aga poed võiksid ju sellise kauba panna poe taha riiulisse vms, et inimesed saaksid sealt inimese kombel toitu võtta. 
Tartus toimib juba mõnda aega n-ö toidujagamise kapp. Aga miks poed ei võikski ülejäävat toitu otse sinna viia? Miks peavad maailmaparandajatest pereemad seda keset ööd prügikastidest päästmas käima??? Kusjuures on olemas mingi seadus, mille kohaselt peavad poed mittemüüdava toidu hävitama ning seepärast segatakse toit enne prügisse viimist omavahel. Või et sellised seadused???

Jõulude ajal kurtis Toidupank, et neil on abivajajaid rohkem kui pakutavat toitu! Mis mõttes? Miks see toit ei jõua Toidupangani? Miks ei toeta riik Toidupanka piisavalt, et neil oleks võimalik toitu päästa IGAST poest! Miks osad poeketid ei ole Toidupanga partnerid? Kas odavam on toit ära visata, kui seda abivajajatele anda? 

Toitu visatakse meeletutes kogustes ära ka restoranides ja kohvikutes. Eesti toitlustusasutused viskavad aastas ära hinnanguliselt 2100 tonni valmistoitu. Bistroo tüüpi söögikohtades jääb müümata lausa 40% kogu valmistoidust. Selle toidu päästmiseks on meie lähinaabrid loonud kolm mobiilirakendust (Taani – TooGoodToGo; Rootsi – Karma; Soome – ResQ Club), mis kõik pakuvad võimalust järele jäänud toitu soodsama hinnaga osta. Praegusel hetkel saab nende rakenduste abil valmistoitu päästa viieteistkümnes Euroopa riigis. Kahjuks ei ole võimalik ühtki neist rakendustest võimalik kasutada Eestis. Väidetavalt eitavad Eesti toitlustusasutused probleemi ja nende huvi taolise äppi vastu on leige. (Joanna Laast, 2020)

Hiljuti avastasin ettevõtte nimega FoodAngels. Nemad pakuvad sama teenust nagu ülal mainitud rakendused. Loodetavasti sel korral läheb asi ka Eestis käima. Igaljuhul hetkel on see ideaalne võimalus Kalamaja piirkonna inimestele! 
Tartus toimetab firma nimega Fudler ja peagi plaanivad nad laieneda Tallinnasse:)

Kevadise eriolukorra ajal annetasid mitmed restoranid oma ülejääva tooraine Toidupangale!  Tore!

Veel tasub uurida sellist firmat nagu Funky Farmbox, sest nemad müüvad puu- ja juurvilju, mis poelettidele ei jõua, sest on liiga lühikesed, pikad, kõverad jne. Mina tellisin just ühe kastitäie endale koju:) 

Toiduraiskamine toimub igas toidutootmise etapis: põllul, poes või restoranis ja kodudes. See kogus, mis läheb prügimäele veel enne meie kodudesse jõudmist, on ebareaalne. Aga uskuge või mitte, kõige enam tekib toidukadu ehk raisatud toitu just kodudes.

2014. aasta SEI Tallinna (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus) uuringu andmetel tekitab Eestis üks inimene aasta jooksul kodumajapidamises keskmiselt 54 kilo toidujäätmeid, millest lausa 36 protsenti moodustab toidukadu. See tähendab, et kodusesse prügikasti jõudvast toidust rohkem kui üks kolmandik oleks tegelikult olnud veel täiesti söömiskõlblik. (Joanna Laast, 2020)

Miks inimesed viskavad kodudes toitu ära?

• Ei usaldata oma lõhna- ja maitsemeelt! Kui piimapakil on kirjas kuupäev 17.01, siis 18.01 seda enam juua ei julgeta! Ostsin 17.01 piimapaki, mis oli 50% allahinnatud, sest kuupäev oli peal 17.01. Ostsin meelega sama päeva kuupäevaga, sest teadsin, kus see piim oma teekonna muidu lõpetab. Tarbisin seda piima 17, 18 ja 19. jaanuaril ja täiesti normaalne piim oli!
• Ei tehta vahet terminitel "parim enne" ja "kõlblik kuni". Parim enne on kirjas kuivainetel ja see tähendab seda, et toode on endiselt söömiskõlblik ka siis, kui parim enne on mööda. Mis saab juhtuda nt suhkruga või makaronidega? Mitte midagi! 
  Kõlblik kuni on peal piimatoodetel, lihal, kalal. See tähendab seda, et pärast kõlblik kuni kuupäeva ei ole toode enam söödav, sest on läinud hallitama, käärima vms. Aga nagu üleval pool juba kirjutasin, siis ei ole nii, et kuupäev kukub ja juust on üleni hallitanud. Ikka tuleb kasutada oma meeli! Kõlblik kuni on märgitud ka leibade ja saiade peale
• Ei osata toite säilitada. Ma ikka imestan Maks ja Mooritsa plaani üle kleepida hakkliha pakkidele kleepsud, mis näitaksid, et hakkliha võiks kuupäeva lähenedes sügavkülmutada. Kas see ei ole mitte ilmselge?! Ju siis mitte. 
  Internet on täis nippe, kuidas toitu värskena säilitada! Kas sa näiteks teadsid, et puuviljad eritavad mingit ainet, mis kiirendab viljade valmimist. Ehk siis kui sul on vaja, et avokaado kiiremini valmis saaks, pane ta banaanidega samasse korvi. Kui aga avokaadot on vaja alles mitme päeva pärast, siis hoia teda puuviljadest eemal:)
• Ei osata toidujääke ära kasutada. Hommikupudru jäägid ja üleküpsenud banaanidest saab imemaitsvad pannkoogid. Kuivanud saiast saiavormi, leivast küüslauguleivad või leivasupi. Eelmise päeva praejäägid lähevad püreesupi sisse. Lihakondist või kalapeast ja rootsudest keedetakse supipuljong.
• Ei tehta kapikokkamist. See tähendab, et enne kui lähed uusi toite ostma, vaata, mis sul juba kapis olemas on! Uskumatu, et sellele on tänapäeval isegi nimi pandud, shelfcooking ehk kapikokkamine. See on ju nii elementaarne! 

Pildil oleva saiavormi sees on:

• mu enda tehtud juuretisega sai, mis võileiva tegemiseks oli juba liiga kõva. 
• mu ema tehtud banaanileiva jäänused.
• pool aastat kapis seisnud punasesõstramoos, mida keegi pudru peale ei tahtnud.
• Mumm perekeskuse soolataigna komplektis olnud kaneelipulgad. Lapsed pistsid neid soolataigna sisse. Natuke soolakat kaneelipulgad sobisid saiavormi sisse hästi:)
• Prügisukeldumise käigu saadud hunnik õunu.
• Muna ja piim

 Pannkookide sees on:

• Hommikune pudru
• Eelmise päeva smuuti
• üleküpsenud banaanid
• peaaegu halvaks läinud hapukoor/keefir/toidukoor/jogurt (vahet ei ole)
• jahu, muna

Mida mina veel toidupäästmiseks teen?

• Ostan allahinnatud toitu! Mitte sellepärast, et see odavam, vaid sellepärast, et ma tean kuhu ta muidu õhtuks jõuab.
• Teen nädalamenüü ja selle põhjal poenimekirja. See on tõesti hea asi! Paljud mu tuttavad teevad seda juba ammu, aga ma olin ikka see tüüp, kes hakkas mõtlema, mida süüa teha siis, kui kõht tühjaks läks. Jube väsitav! Mingi hetk märkasin, et me käime peaaegu iga päev poes! Nüüd võtsime eesmärgiks käia poes 1x nädalas. Kui teha nädalamenüü, siis toimib 1x nädalas poes käimine väga hästi. Jäävad ära kõik räpsu ostmised ja tänu sellele ei kuluta ka nii palju raha. 
• Ostan üksikuid, veidi plekilisi banaane jt puuvilju. Ikka sellepärast, et need prügikasti ei jõuaks.
• Mul on koer ja suvel kanad, kes meie jäägid ära söövad.
• Tahan veel prügisukelduma minna! Põnev oli!