KATSE-pakendivaba nädal
Kas kahe väikelapsega peres on võimalik elada nädal aega nii, et pakendiprügikast jääb tühjaks? Ma ei tea, ja sellepärast selle katse läbi viia otsustasingi!
TAUST
Viimasel ajal olen prügiteemadesse põhjalikumalt sukeldunud. Minu kui eluaegse paadunud prügisorteerija roosad prillid on eest võetud! Tuleb välja, et 10 aasta jooksul ei ole sorteeritud prügi osakaal muutunud. See on püsinud 10 aastat kusagil 28% juures! Keda siin süüdistada?
Meid kõiki! Kaupmeest, kes ei tee selliseid pakendeid, mis saaks ringlusse võtta; riiki, kes ei suuda koostöös jäätmekäitlejatega väljatöötada ühtset ja toimivat süsteemi aga ka tavatarbijat, kes uue telefonimudeli poodi jõudes, seda kindlasti kohe vajab või kes iga nädal endale uusi riideid ostab jne. Seega peeglisse peavad vaatama kõik osapooled.
Kuna mina üksikisikuna saan loomulikult esmajärjekorras muuta iseenda käitumist, siis hoolimata kõikidest takistustest annan endast parima, et minu tarbimisharjumustel oleks minimaalne mõju looduse reostamisele.
Päris pikalt arvasin, et olen loodussõbralik kui sorteerin prügi. Nüüdseks olen jõudnud sinna, et loodussõbralik olen ma siis, kui ma vähe tarbin.
Lisaks looduse säästmisele muudan tänu vähesele tarbimisele ka oma elukeskkonna mõnusamaks. Mulle väga meeldib mõte Kaisa Lattu raamatust "Asjadest lahtilaskmise kunst". Asjad on kasutamiseks! Seda põhimõtet järgides olen päris paljudest asjadest loobunud ja juurde neid oma koju ei too. Kui mul on vähem asju, siis on mu elu lihtsam. Vähem asju, millelt tolmu pühkida, mida sorteerida, mida koguaeg korras hoida. Ma ei osta enam poest kokku kodukeemia pudeleid, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale. Äädikas, sooda ja sidrun on täiesti piisavad. Vannitoas ei pea ma kõiksugu šampooni, palsamite ja dušigeelide pudeleid sorteerima ja hoiustama. Mul on üks seep ja üks tahke šampoon.
Mille tarbimist ma aga vähendada ei saa, on toit. Ja tegelikult tekib ilmselt meil kõigil, kes me teadlikult tarbime koju just kõige enam toidupakendeid.
Mul on õnn elada Nõmme turu lähedal ja tänu sellele on mul päris palju toiduained võimalik kätte saada ilma pakendita. Sellest hoolimata olen tihti ahastuses, kui palju pakendiprügi tekib! Kuna turg on u 15 min jalutuskäigu kaugusel ja pannakse kinni juba kl 18, siis alati ma sinna 2 väikelapse kõrvalt ei jõua ka. Tihti jääb toidukraami ostmine viimasel ajal ka palju abikaasa õlule ja teda tuleb tunnustada, sest ka tema käib poes aina kriitilisema pilguga ringi ja poekotid tal ei unune juba ammu koju.
Viimasel ajal olen prügiteemadesse põhjalikumalt sukeldunud. Minu kui eluaegse paadunud prügisorteerija roosad prillid on eest võetud! Tuleb välja, et 10 aasta jooksul ei ole sorteeritud prügi osakaal muutunud. See on püsinud 10 aastat kusagil 28% juures! Keda siin süüdistada?
Meid kõiki! Kaupmeest, kes ei tee selliseid pakendeid, mis saaks ringlusse võtta; riiki, kes ei suuda koostöös jäätmekäitlejatega väljatöötada ühtset ja toimivat süsteemi aga ka tavatarbijat, kes uue telefonimudeli poodi jõudes, seda kindlasti kohe vajab või kes iga nädal endale uusi riideid ostab jne. Seega peeglisse peavad vaatama kõik osapooled.
Kuna mina üksikisikuna saan loomulikult esmajärjekorras muuta iseenda käitumist, siis hoolimata kõikidest takistustest annan endast parima, et minu tarbimisharjumustel oleks minimaalne mõju looduse reostamisele.
Päris pikalt arvasin, et olen loodussõbralik kui sorteerin prügi. Nüüdseks olen jõudnud sinna, et loodussõbralik olen ma siis, kui ma vähe tarbin.
Lisaks looduse säästmisele muudan tänu vähesele tarbimisele ka oma elukeskkonna mõnusamaks. Mulle väga meeldib mõte Kaisa Lattu raamatust "Asjadest lahtilaskmise kunst". Asjad on kasutamiseks! Seda põhimõtet järgides olen päris paljudest asjadest loobunud ja juurde neid oma koju ei too. Kui mul on vähem asju, siis on mu elu lihtsam. Vähem asju, millelt tolmu pühkida, mida sorteerida, mida koguaeg korras hoida. Ma ei osta enam poest kokku kodukeemia pudeleid, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale. Äädikas, sooda ja sidrun on täiesti piisavad. Vannitoas ei pea ma kõiksugu šampooni, palsamite ja dušigeelide pudeleid sorteerima ja hoiustama. Mul on üks seep ja üks tahke šampoon.
Mille tarbimist ma aga vähendada ei saa, on toit. Ja tegelikult tekib ilmselt meil kõigil, kes me teadlikult tarbime koju just kõige enam toidupakendeid.
Mul on õnn elada Nõmme turu lähedal ja tänu sellele on mul päris palju toiduained võimalik kätte saada ilma pakendita. Sellest hoolimata olen tihti ahastuses, kui palju pakendiprügi tekib! Kuna turg on u 15 min jalutuskäigu kaugusel ja pannakse kinni juba kl 18, siis alati ma sinna 2 väikelapse kõrvalt ei jõua ka. Tihti jääb toidukraami ostmine viimasel ajal ka palju abikaasa õlule ja teda tuleb tunnustada, sest ka tema käib poes aina kriitilisema pilguga ringi ja poekotid tal ei unune juba ammu koju.
Sellegipoolest on prügikasti pealt kohe näha, kas oleme viimasel ajal turul või poes käinud.
See kõik kokku ajendas mind proovima, kas ja kuidas me saaksime hakkama ilma pakendeid koju toomata. Leppisime esialgu kokku 1 nädal.
1. PÄEV
Meie külmkapp katse esimesel päeval. Alustusime sellest, et poest ühtegi pakendiga toodet ei osta, aga külmkapis olevad tooted kasutame ära.
See kõik kokku ajendas mind proovima, kas ja kuidas me saaksime hakkama ilma pakendeid koju toomata. Leppisime esialgu kokku 1 nädal.
1. PÄEV
Meie külmkapp katse esimesel päeval. Alustusime sellest, et poest ühtegi pakendiga toodet ei osta, aga külmkapis olevad tooted kasutame ära.
See tähendas seda, et katse esimestel päevadel saime veel piima, jogurtit, keefirit juua. Oliverile oli veel jäänud tema lemmik kirsikompott ja mõned pakid sihvkasid:D
Kuna esimesel katse päeval oli Olkal vaba päev, siis läks tema koos kõikide karpide ja kotikestega turule:) Ega ta väga tihti turule ei sattu, niiet see pani ta tegelikult natuke ikka proovile ka:) Mul on juba teada, mis karpi või kotti, mida ostan ja millisest putkast, aga Oliverile see suht uus. Aga nagu üleval olevalt pildilt näete, siis õnnestus Oliveri esimene turulkäik täitsa hästi.
Mia teatas, et tema soovib lõunaks frikadellisuppi. Esimene reaktsioon oli, et me ei saa seda teha, sest frikadelle lahtiselt ei müüda:D Ja nii otsisime internetist frikadellisupi retsepti, kus tehakse frikadellid ise. Ja kuna Oliveril oli vaba päev ja tema on suurem supifänn kui mina, siis tegi supi valmis tema. Jah, alguses oli küll kerge ahastus, et kas tõesti peame frikadellid ise tegema, aga lõpptulemus oli supermaitsev ja ma arvan, et poefrikadelle me enam ei osta:)
2. PÄEV
Käisime külas sõprade juures, kes olid meie pakendivaba katsega kursis:) Vaene Oliver, kes enam kohvi jaoks koju lehmapiima osta ei saa, sai purgitäie piima näiteks:D:D Veel saime puuvilju ja isetehtud küpsetisi:)
3. PÄEV
Saia ja leiba saab põhimõtteliselt pakendivabalt ka turult ja pagariletist tavalistest toidupoodidest, aga pärast Laseri saate nägemist, otsustasin enda saiajuuretise ka ellu äratada. Laseris näitas, kuidas poesaiad on täis kõikvõimalikku jampsi ja n-ö tervislikuna tunduvad täisteratooted ei olegi nii tervislikud:)
Uurisin Prismast, kas oleks nende lahtise sushileti juurde võimalik mõelda lahendus, et saaksin sushit oma karpi osta. Ehk siis peaks olema võimalus oma taara kaal maha arvutada. Praegu maksan ka oma karbi eest ja kui veel klaaskarbiga lähen, siis tuleb sushi päris kallis:D
Pärast pikka kirjavahetust sain lõpuks vastuse, et teema võetakse arutlemisele.
4. PÄEV
Piim on otsas. Käisin Eesti ainukeses pakendivabas poes, Ilma poes. Lootsin, et äkki saan sealt piima, võid, jogurtit, aga kahjuks neil külmkappi vajavaid tooteid veel müügil ei ole. Ilma poest sain aga igasuguseid kuivaineid ja ka pudru, mis ei ole kibe! Seni ei ole minu kogemus lahtiselt müüdavate kaerahelvestega olnud kuigi hea, sest alati on pudru kibe tulnud. Aga Ilma poes nüüd sellised helbed, mis ei ole kibedad! Juhuu!
Ilma poes toimub süsteem nii, et kaalud karbi/purgi ära, kirjutad peale kaalu ja siis kassas lahutatakse taara kaal toote kaalust.
Suurepärane võimalus pakendivabalt ostelda neil, kes elavad Põhja-Tallinnas:) Ja pealekauba on kõik tooted ka mahedad!
5. PÄEV
Tegin ise mandlipiima. Sai vist natuke lahja. Pudru sisse kõlbas küll, aga muidu mitte... Oliver saatis mu kohe kuupeale. Katsetan veel.
Oliver on juba meeleheitel ja käib naabritelt piima küsimas:D
Külmkapis on veel pakendites keefirit ja jogurtit. Ka või on otsas. Oliver ei nõustu avokaadot leiva peale määrima, aga õnneks leiab külmikust kunagi ammu ostetud vegan margariini.
Mina panen hea meelega isetehtud saia peale avokaadot ja tomati-küüslaugu-õli salatit.
Oliver teeb kartuliputru ja hakklihakastet. Mind köögis ei ole ja omaalgatuslikult paneb pudru sisse mandlipiima. Ma oleksin ilmselt piima asemel lihtsalt kartulikeeduvett pannud. Aga mandlipiimaga tuli tegelikult väga maitsev. Kuna külmkapis oli veel üks toidukoore pakk, siis läks kastme sisse see, aga tegelikult oli retseptis hapukoor ja vesi.
Mia ja Oliver käivad turul:) Kui muud kasu meie eksperimendist ei sünni, siis see, et Oliver oskab turul pakendivabalt ostelda, on minu jaoks küll suur võit:)
6. PÄEV
Suhkur on otsas. Uurin välja, et pakendivabalt peaks suhkrut ja soola saama nt Biomarketist.
Varsti saab otsa jahu. Saia tegemiseks kasutan speltajahu. Mul pole õrnaaimugi, kust seda pakendivabalt saab.
Õhtul toob Oliver meile pitsat, ikka oma karbiga! Paraku ei suuda Oliver toime tulla mõttega, et koos pitsaga ei tule kaasa ka pudel Coca-Colat...Seega esimene libastumine, kui välja arvata see, et Oliver käib kõrvalt majast endale piima toomas:D
7. PÄEV
Meie külmkapis on pakendite kogus vähenemas. Selle nädala põhjal saame öelda, et kõige enam tunneme puudust piimast, võist ja jogurtist. Ja tundub, et neid pakendivabalt ei saagi:(
Plaanin teha ise jogurtit.
KOKKUVÕTE
Nädala saab hakkama küll nii, et pakendeid juurde ei osta. Küll aga ei tähendanud see meie puhul seda, et oleksime kodus täiesti pakendivabad olnud. Esiteks tarbisime ära kõik pakendites olevad tooted, mis seisma jäädes oleksid pahaks läinud. Teiseks olid meil juba kodus olemas nt õli, sool, suhkur, jahu jne. Selle nädala lõpuks saigi otsa suhkur ja jahu ja veel ei ole poodi jõudnud, et neid juurde osta.
Meie 10-liitrine pakendi prügikast sai täis täpselt nädalaga. Tavaliselt täitub see 2x kiiremini.
Proovime ühe nädala veel pakendivabalt, et näha, kas suudame prügi veel vähem tekitada ja mis siis saab, kui külmkapis enam nt toidukoort ei ole.
Kuna esimesel katse päeval oli Olkal vaba päev, siis läks tema koos kõikide karpide ja kotikestega turule:) Ega ta väga tihti turule ei sattu, niiet see pani ta tegelikult natuke ikka proovile ka:) Mul on juba teada, mis karpi või kotti, mida ostan ja millisest putkast, aga Oliverile see suht uus. Aga nagu üleval olevalt pildilt näete, siis õnnestus Oliveri esimene turulkäik täitsa hästi.
Mia teatas, et tema soovib lõunaks frikadellisuppi. Esimene reaktsioon oli, et me ei saa seda teha, sest frikadelle lahtiselt ei müüda:D Ja nii otsisime internetist frikadellisupi retsepti, kus tehakse frikadellid ise. Ja kuna Oliveril oli vaba päev ja tema on suurem supifänn kui mina, siis tegi supi valmis tema. Jah, alguses oli küll kerge ahastus, et kas tõesti peame frikadellid ise tegema, aga lõpptulemus oli supermaitsev ja ma arvan, et poefrikadelle me enam ei osta:)
2. PÄEV
Käisime külas sõprade juures, kes olid meie pakendivaba katsega kursis:) Vaene Oliver, kes enam kohvi jaoks koju lehmapiima osta ei saa, sai purgitäie piima näiteks:D:D Veel saime puuvilju ja isetehtud küpsetisi:)
3. PÄEV
Saia ja leiba saab põhimõtteliselt pakendivabalt ka turult ja pagariletist tavalistest toidupoodidest, aga pärast Laseri saate nägemist, otsustasin enda saiajuuretise ka ellu äratada. Laseris näitas, kuidas poesaiad on täis kõikvõimalikku jampsi ja n-ö tervislikuna tunduvad täisteratooted ei olegi nii tervislikud:)
Uurisin Prismast, kas oleks nende lahtise sushileti juurde võimalik mõelda lahendus, et saaksin sushit oma karpi osta. Ehk siis peaks olema võimalus oma taara kaal maha arvutada. Praegu maksan ka oma karbi eest ja kui veel klaaskarbiga lähen, siis tuleb sushi päris kallis:D
Pärast pikka kirjavahetust sain lõpuks vastuse, et teema võetakse arutlemisele.
4. PÄEV
Piim on otsas. Käisin Eesti ainukeses pakendivabas poes, Ilma poes. Lootsin, et äkki saan sealt piima, võid, jogurtit, aga kahjuks neil külmkappi vajavaid tooteid veel müügil ei ole. Ilma poest sain aga igasuguseid kuivaineid ja ka pudru, mis ei ole kibe! Seni ei ole minu kogemus lahtiselt müüdavate kaerahelvestega olnud kuigi hea, sest alati on pudru kibe tulnud. Aga Ilma poes nüüd sellised helbed, mis ei ole kibedad! Juhuu!
Ilma poes toimub süsteem nii, et kaalud karbi/purgi ära, kirjutad peale kaalu ja siis kassas lahutatakse taara kaal toote kaalust.
Suurepärane võimalus pakendivabalt ostelda neil, kes elavad Põhja-Tallinnas:) Ja pealekauba on kõik tooted ka mahedad!
5. PÄEV
Tegin ise mandlipiima. Sai vist natuke lahja. Pudru sisse kõlbas küll, aga muidu mitte... Oliver saatis mu kohe kuupeale. Katsetan veel.
Oliver on juba meeleheitel ja käib naabritelt piima küsimas:D
Külmkapis on veel pakendites keefirit ja jogurtit. Ka või on otsas. Oliver ei nõustu avokaadot leiva peale määrima, aga õnneks leiab külmikust kunagi ammu ostetud vegan margariini.
Mina panen hea meelega isetehtud saia peale avokaadot ja tomati-küüslaugu-õli salatit.
Oliver teeb kartuliputru ja hakklihakastet. Mind köögis ei ole ja omaalgatuslikult paneb pudru sisse mandlipiima. Ma oleksin ilmselt piima asemel lihtsalt kartulikeeduvett pannud. Aga mandlipiimaga tuli tegelikult väga maitsev. Kuna külmkapis oli veel üks toidukoore pakk, siis läks kastme sisse see, aga tegelikult oli retseptis hapukoor ja vesi.
Mia ja Oliver käivad turul:) Kui muud kasu meie eksperimendist ei sünni, siis see, et Oliver oskab turul pakendivabalt ostelda, on minu jaoks küll suur võit:)
6. PÄEV
Suhkur on otsas. Uurin välja, et pakendivabalt peaks suhkrut ja soola saama nt Biomarketist.
Varsti saab otsa jahu. Saia tegemiseks kasutan speltajahu. Mul pole õrnaaimugi, kust seda pakendivabalt saab.
Õhtul toob Oliver meile pitsat, ikka oma karbiga! Paraku ei suuda Oliver toime tulla mõttega, et koos pitsaga ei tule kaasa ka pudel Coca-Colat...Seega esimene libastumine, kui välja arvata see, et Oliver käib kõrvalt majast endale piima toomas:D
7. PÄEV
Meie külmkapis on pakendite kogus vähenemas. Selle nädala põhjal saame öelda, et kõige enam tunneme puudust piimast, võist ja jogurtist. Ja tundub, et neid pakendivabalt ei saagi:(
Plaanin teha ise jogurtit.
KOKKUVÕTE
Nädala saab hakkama küll nii, et pakendeid juurde ei osta. Küll aga ei tähendanud see meie puhul seda, et oleksime kodus täiesti pakendivabad olnud. Esiteks tarbisime ära kõik pakendites olevad tooted, mis seisma jäädes oleksid pahaks läinud. Teiseks olid meil juba kodus olemas nt õli, sool, suhkur, jahu jne. Selle nädala lõpuks saigi otsa suhkur ja jahu ja veel ei ole poodi jõudnud, et neid juurde osta.
Meie 10-liitrine pakendi prügikast sai täis täpselt nädalaga. Tavaliselt täitub see 2x kiiremini.
Proovime ühe nädala veel pakendivabalt, et näha, kas suudame prügi veel vähem tekitada ja mis siis saab, kui külmkapis enam nt toidukoort ei ole.
Sellel postitusel ei ole vastuseid