Kõik, mida meile prügisorteerimise kohta ei räägita

Kui hakkasin teemasse rohkem süvenema, siis sain aru, et tegelikult olen ma prügi valesti sorteerinud ja enamik minu sorteeritud prügist, mis ma uskusin, et saab teise elu, lõpetas ilmselt prügimäel või põletusahjus.

Mida ma siis nii valesti tegin ja miks?


1. Ei valinud poes selliseid pakendeid, mida saab ringlusse võtta. 

Kehtib reegel, et ringlusse saab võtta materjale, mis koosnevad ühest materjalist. Seega, vali nt pudrupakk, millel ei ole plastikakent. Väldi pakendeid, mille erinevaid materjale on keeruline teineteisest eraldada. 
Ütlen ausalt, et veel u pool aastat tagasi ei tulnud ma selle pealegi, et poes sellise pilguga ringi vaadata. 

2. Ei eraldanud eri materjale üksteisest. 

Kas teadsid, et jogurtitopsilt tuleb ümbert ära võtta nii paberümbris aga ka alumiiniumist kaas? Nt kanafilee karbilt tuleb pealt ära võtta kile, sest kui sina seda ei tee, siis keegi ei tee seda ka sorteerimisliinil ja nii läheb see karp põletusse või prügimäele. 
Ka seda sain teada u pool aastat tagasi, kui kogemata Ringvaates keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma sellest rääkis. Oli päris ehmatav kuulda, kuidas saatejuht  otseeetris ütles, et tema küll ei taha prügisorteerimise eesmärgil mingit pahaks läinud liha pakendist välja võtta, sest jube hais tuleb...On ikka "probleemid" inimestel. Vaata 22.07.2020 Ringvaadet.

3. Arvasin, et biolagunevad ja komposteeruvad nõud on hea valik.

Bioplastist saad täpsemalt lugeda sellest postitusest. Kiire kokkuvõte on see, et biolagunevad nõude all müüakse ka tooteid, kus plastile on lisatud nt maisitärklist. Biolagunev ei tähenda komposteeruv. Ehk biolagunev nõu laguneb lihtsalt hästi väikesteks osadeks.
Komposteeruv laguneb vaid kindlates tingimustes ja selliseid tingimusi meil kellelgi tagaaias ei ole. Paraku  ei ole ka Eesti jäätmejaamades sellist tööstuslikku kompostrit, mis suudaks komposteeritavaid nõusid kompostida. Seega on biolagunevad ja komposteeruvad nõud SUUR ROHEPESU. Ja sellega lähevad kaasa praktiliselt kõik restoranid jm söögikohad, üldjuhul siis enda teadmata ja heas usus, et nad pakuvad keskkonnasõbralikku alternatiivi. Ja maksavad ka selle eest ju rohkem!

Kui küsisin Ragn-Sellsilt, kuhu ma komposteeruva nõu viskama pean, siis öeldi, et biokonteinerisse. Hm, kuna elan eramajas, siis mul seda ei ole. Paraku ei ole ka avalike konteinerite pargis konteinerit biojäätmetele. Seega, oleks minu ainuke variant kodune kompostihunnik, aga nagu me juba teame, siis seal see ei lagune...Kui absurdne saab süsteem olla!!!

Kui juba biojäätmetest rääkima hakkasin, siis räägin ära ka selle, et prügisorteerimise juures on kõige hullem, kui biojäätmed visatakse olmeprügi hulka. Seda seetõttu, et prügimäel plasti jm vahel ei saa biojäätmed lagunemiseks vajalikku hapnikku ja hakkavad eritama õhku metaani. Metaan on aga 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. 
Seega on ülioluline, et meil oleks toimiv lahendus biojäätmete komposteerimiseks. Nagu juba ütlesin, siis kortermajadel peab biokonteiner olema. Kui aga eramajas elav inimene mingil põhjusel koduaias kompostimisega tegeleda ei taha, siis ei ole tal täna muud valikut, kui oma biojäätmed olmeprügisse visata. Kui viimaseid uudiseid lugeda, siis tuleb välja, et Iru prügipõletusjaam saab BIOJÄÄTMETE põletamise eest toetust! "Mida rohkem on olmejäätmete seas biolagunevaid jäätmeid ja mida suurem jäätmete kütteväärtus, seda rohkem toetust saab." Siis on ju päris loogiline, et biojäätmete kompostimisega ei tegeleta. 

Veidike head infot ka. Koos muu ühekordse plastiga keelatakse sel aastal ära ka biolagunevad plastid. 


3. Viskasin paberpakendid segapakendi konteinerisse või siis kogusin nad küll eraldi kotti, aga ära andsin need ikkagi koos pakendiprügi kottidega. 

Nõmmel toimib eramajadele väga mugav kollase koti süsteem, mis tähendab seda, et sorteeritud prügi viiakse ära koduukselt ja ma ei pea oma prügikottidega mööda linna ringi käima, et mõnd tühja avalikku konteinerit leida.

Probleem on aga selles, et sinna kotti võib visata pakendid materjalist olenemata ehk plastik-,klaas-,metall- ja paberpakend. Segapakendi konteinerist tulnud paberpakend üldjuhul ringlusse ei jõua, sest paber ja papp on määrdumise suhtes väga tundlikud ja  jogurtitopside vahel nad puhtaks ei jää.

Sel põhjusel hakkasingi paberit eraldi kotti koguma ja lootsin, et sorteerimisjaamas visatakse paberikott (paberpakendid, ajalehed, ajakirjad) paberiliinile ja muu pakend pakendiliinile. 
Tegelikult on nii, et kõik kotid, mis prügiautoga sorteerimisjaama jõuavad hakseldatakse masinatega katki ja visatakse kõik ühele liinile. Ehk siis minu paberikottide sisu jõuab koos pakendiprügiga samale liinile.
Liikuva liini ääres on töötajad, kes ükshaaval ringlusse võetavaid pakendeid välja nopivad. Kuna liin on pidevas liikumises, siis nopitaksegi välja veel puhtaks jäänud suuremad paberpakendid ja nt PET-pudelid. Ehk siis suur osa pakenditest jõuavad prügimäele, sest neid lihtsalt ei jõuta välja sorteerida. 

Edaspidi viin kõik oma paberpakendid avalikku konteinerisse, sest sealt jõuavad nad otse paberisorteerimise liinile.

Kui ma tahaksin olla väga seaduskuulekas, siis ei tohiks ma nt TVO või ETO avalikku paberpakendi konteinerisse ajalehti, koopiapaberit jne visata, sest ajalehtede ja ajakirjade ringlusse võttu korraldavad Eestis omavalitsused. Taaskasutus organisatsioonid ei tohi neid koguda, sest ajalehtede eest ei ole tootja n-ö pakendikäitlustasu maksnud.

Kui sisestasin kuhuviia.ee lehele ajaleht, siis kõige lähem äraandmise võimalus mulle on Rahumäe jäätmejaam. Kui aga kirjutasin otsingusse koopiapaber või kontoripaber, siis tuli vastuseks, et viska see olmeprügisse, sest seda ei ole võimalik ringlusse võtta! Kirjutasin juba "kuhuviia" tegijatele, sest loodan siiralt, et tegu mingi veaga. Annan teada, kui vastuse saan.
Nüüd, paar päeva hiljem, näitab kuhuviia.ee, et koopia- ja kontoripaber tuleb viia jäätmejaama. Loodetavasti oli kuhuviia.ee lehel lihtsalt viga ja koopiapaberit ikkagi saab ümbertöödelda! Kirjale vastust ei ole ma endiselt saanud.

Eestis on 3 taaskasutusorganisatsiooni: TVO, ETO ja Eesti Pakendiringlus. Võtsin lahti kõigi kolme sorteerimisjuhised, et üle kontrollida, et ajalehti ei tohiks avalikesse papi ja paberi konteineritesse visata.

TVO-l on 2 juhist. Ühes kirjas, et papi ja paberi konteinerisse ei tohi ajalehti, ajakirju, koopia- või joonistuspaberit visata, teises jällegi kirjas, et enne konteinerisse viskamist tuleks need kokku pressida. TÄIENDUS. Tuleb välja, et teine juhend on mõeldud kortermajadele, kus on olemas vanapaberi konteiner. Minu palvel sai juhendisse ka vastav märge.
Igaljuhul on kindel see, et kui kasutad avalikku konteinerit, siis paber ja pappi konteinerisse ei tohiks ajalehte visata, sest tegu on paber- ja papppakendiga. Tootjavastutusorganisatsioonidel ei ole õigust koguda jäätmeid, mis ei ole pakendid. Kortermaja alla asuvasse paberikonteinerisse on ajalehe viskamine lubatud...

ETO juhis on sama nagu TVO esimene juhis ehk ajalehed, ajakirjad jm mitte pakend paberpakendisse ei käi. Kahjuks ei ole sellist infot ei ETO ega ka TVO konteinerite peal kirjas ehk siis kui sa ei ole minusugune nuhk ja ETO kodulehte läbi ei otsi, siis konteineri ees seistes, millel on kiri "papp ja paber" ütleb ju loogika, et sinna võib visata ka ajalehe ja joonistuspaberi. Tegelikult muidugi jõuab papp-pakendi konteinerisse visatud ajaleht kenasti paberi sorteerimisliinile, aga seaduse järgi peaks selle kokku koguma omavalitsus ja mitte taaskasutusorganisatsioon. Seega, mina viskan ikkagi kõik mittepakenditest paberid, nt ajalehed ja ajakirjad avalikku papp- ja paberpakendi konteinerisse. 
Paljude jaoks tekib segadus ilmselt siis, kui papi ja paberi konteinerite peale tulevad juhised, et ajalehte ära siia viska. TVOlt sain infot, et õige pea sellised selgitavad juhised konteineritele tulevad.

Eesti Pakendiringluse lehel on jällegi juhis, mis lubab papp- ja paberkonteinerisse ajalehed jm mittepakendi panna. KUMB SIIS ÕIGE ON???

Nüüd veel üks tähelepanek. Seni olen ma rääkinud eramaja väljakutsetest. Kes elab aga kortermajas, siis peab vähemalt 10 korterilises majas olema vanapaberi konteiner, kuhu on lubatud visata nii ajalehed ja ajakirjad kui ka paberist karbid jm pakendid.

Kuidas ometi ei saa süsteemi ühtlustada nii, et igalpool on samad juhised. Vahet ei ole, kas inimene elab maal või linnas, korteris või eramajas. Oleks ju loogiline, et prügi sorteerimine käib ikka samamoodi!!! Kahjuks veel mitte...

Lõpetuseks, prügi sorteerimine on ju "nii lihtne"! Jah on lihtne, kui tulemus eriti ei huvita. Palju jõudu aga kõigile neile, kes tahavad päriselt õigesti sorteerida ja keda huvitab, et sorteeritud prügi ka ringlusse jõuab! Luban, et mida rohkem teemat uurida, seda põnevamaks ja segasemaks läheb;)

Olen oma blogis väljatoonud palju prügisorteerimise süsteemi kitsaskohti ja mul on väga hea meel, et pakendiskandaal lõpuks plahvatas! Nüüd tuleb inimestele ausalt rääkida, mis seisus meie prügisorteerimine Eestis on! 
Mina ei olegi niivõrd pahane sellepärast, et prügi ei suudeta ringlusse võtta, vaid seepärast, et meile on üritatud jätta muljet, et kõik, mis ma korralikult puhtaks pesen ja sorteerin, jõuab materjalina uuele ringile. Ja tegelikult on hoopis nii, et ringlusse jõuab väga väike osa!

Loodan väga, et süsteem muutuks läbipaistvaks ja ausaks. Et inimesi ei peetaks rumalateks ja et meile räägitaks ausalt, kuidas olukord on, millised on meie riigi võimalused, mida saab ringlusse võtta, mida ei saa ja miks. Kui kitsaskohtadest avalikult räägitakse, siis on lootust, et midagi muutub ka.

Ära tuleb lõpetada inimeste süüdistamine nagu me ei oskaks prügi sorteerida. Rumal on ka väide, mida olen paljudelt ametnikelt kuulnud, et kuigi enamikke pakendijäätmeid Eestis ümbertöödelda veel ei saa, siis inimesi tuleb harjutada prügi sorteerima. Aga seda oleme me juba teinud 15 aastat. Nüüd on aeg ametnikel hakata harjutama inimestele tõe rääkimist ja süsteemi korraldamist nii, et prügisorteerimine toimiks. Loodetavasti ei kulu selleks järgmised 15 aastat!

Selle postituse info on pärit kirjavahetustest süsteemi erinevate osapooltega. Kuna on juhtunud, et ka nende osapoolte vastused samadele küsimustele on erinevad, siis on teie teadmised teema kohta igati oodatud.