Miks ma korduskasutan

Tänane majandusmudel on raiskav, sest toetub põhimõttele tooda, tarbi ja viska ära. Selleks, et me saaksime selliselt jätkata, oleks meil vaja 1,6 Maad, aga meil on ainult 1 Maa. Seega me peame oma majandusmudeli, ühiskonnakorralduse ja tarbimisharjumused ümber korraldama oluliselt jätkusuutlikumaks, kui soovime, et ka meie lastele ja lastelastele jääks alles elamiskõlbulik planeet.

Lähenemine „tarbin ja ei muretse“ on absoluutselt mugav, aga me ei saa seda enam endale lubada! Me oleme oma tarbimisharjumustega looduskeskkonna nii kriitilisele tasemele viinud, et isegi kõige keskkonnakaugemad inimesed mõistavad, et muretsemiseks on põhjust küllaga.

Ilmselt paljud mõtlevad ja mõtlesin mõni aeg tagasi ka mina, et tegelikult ei ole prügi probleem, sest see ju töödeldakse ümber ja tehakse sellest uusi asju. Mõni aasta tagasi lahvatas Eestis suur pakendiskandaal, mis tõi päevavalgele tõsiasja, et ringlusse suudetakse võtta vaid väga väike osa meie jäätmetest. Plastijäätmete puhul on tegelikult ka küsitav, kas nende ringlusse võtmine on üldse mõttekas, sest esiteks iga ringlusse võtu korraga plasti väärtus materjalina väheneb ja nii ehk naa tuleb iga kord lisada ka n-ö neitsiplasti ehk uut plasti. Teiseks on plastide sorteerimine väga keeruline, sest erinevaid liike on nii palju ja tihti on need märgistamata. Kolmandaks paiskavad ümbertöötlemistehased õhku väga suure hulga saastet.

Lahenduseks ei ole ka biolagunevad pakendid, sest esiteks ei ole õige kasutada põllumaad „plasti kasvatamiseks“ samal ajal kui suur osa inimkonnast nälgib. Teiseks on biolagunevate pakendite valdkond väga halvasti reguleeritud ja sinna alla kuuluvad nii materjalid, mis on toodetud ainult taastuvatest lähteainetest, kui ka materjalid, mis on segud taastuvatest ja sünteetilistest materjalidest. Kahjuks osad biolagunevad pakendid ei lagune üldse ei tööstuslikus komposteerumises ega looduslikus keskkonnas. Olgu öeldud, et Eestil puudub võimekus nii nii biolagunevate kui ka komposteeruvate pakendite ümbertöötlemiseks, pole lihtsalt vastavat kompostrit. Kõik jõuab põletusse või ladustamisele. 

Üheks võimaluseks raiskavat eluviisi mitte elada on korduskasutada ja seeläbi vähem tarbida ning prügi mitte tekitada.

On huvitav, et veel 50 aastat tagasi oli korduskasutus täiesti normaalne ja ka tooted vastupidavad. Miks töötab minu vanaema 50 aastat vana mikser nagu uus, aga minu 2 aastat vana mikser on juba otsad andnud? Aga miks me ostame endale uue telefoni, sest uus mudel tuli välja? Või uue mantli, sest vana tüütas ära? Siin peavad peeglisse vaatama nii tootjad, kes toodavad ebakvaliteetset ja odavat kaupa, aga ka meie ise, kes me liigselt tarbime.

Mina vähendan oma tarbimist ja keskkonnajalajälge sellega, et ma korduskasutan.

Ma korduskasutan, sest hoolin keskkonnast, enda tervisest ja rahakotist.