Kas ja kui palju säästan rohelise eluviisiga raha?

28.oktoobril toimub Lääne-Harju valla ja Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi eestvedamisel rohelise valla seminar, mis sel aastal keskendub ringmajandusele ja jäätmetekke vähendamisele. Mul on väga hea meel, et mind on sinna kutsutud rääkima, sellest kuidas meie oma kodus jäätmeteket vähendame.
Üks osa, mis mul ettevalmistada paluti, oli ülevaade sellest, kas ja kui palju ma keskkonnasõbraliku eluviisiga raha säästan. Lühike vastus on jah, säästan küll! Kui palju? Täpset summat on keeruline öelda, aga mõned arvutused olen teinud. Rõhutan, et arvutuste tegemisel olen võtnud aluseks meie pere harjumused ja üritanud arvutada sellest lähtuvalt.

Mähkmed ja kõik sellega seonduv

Kasutan lastel riidest mähkmeid. Need samad mähkmed, mida kasutasin Miaga, kasutan nüüd Holgeriga. Olen mähkmeid ise õmmelnud, olen järelturult ostnud ja Lumman.ee lehelt ka täiesti uusi ostnud. Igaljuhul arvutasin kokku, et 3,5 aasta peale olen mähkmetele kulutanud u 250-300€. Kui arvestada, et riidest mähkmeid on järelturul väga lihtne müüa, siis usun, et Holgeri mähkmeea lõppedes müün meie mähkmed vähemalt 150€ eest maha.
Ehk kokkuvõttes olen riidest mähkmetele kulutanud 100-150€.
Kui natuke mähkmekalkulaatoriga mängida, siis tuleb välja, et kui oleksin kasutanud ühekordseid mähkmeid (8 mähet päevas), oleks minu rahaline väljaminek olnud 2317€. Ja kuna Holger veel mähkmevaba ei ole, siis mu kulutused jätkuksid! Kindlasti kulub mähkmeid vastsündinutel rohkem, kui aastastel lastel. Erinev on ka see, kui tihti mähkmeid vahetatakse. Kuna mina vahetan väga tihti, et pepu hauduma ei läheks, siis seetõttu tegingi arvutuse 8 mähkmega päevas. 
Internet on ka täis erinevaid artikleid, kui palju ikkagi riidest mähkmetega säästab. Eriti on säästmist näha, kui kasutad samu mähkmeid ka teise, kolmanda jne lapsega:) 
Siin näiteks arvutatud, et ühe lapse peale kulub 970€ (ühekordsed) vs 160€ (riidest). Kui korrutada ühekordsete summa 2 või 3-ga, siis on juba korralik kokkuhoid:)

Minult on palju küsitud veekulu kohta. Just vaatasin järgi, et meie pere veekulu on 3-4 kanti kuus ja see ei ole kuidagi riidest mähkmete kasutamisega muutunud. Pesen mähkmeid koos teiste riietega ja ma ütleks, et Oliveri trenniriideid pesen tihedamini kui Holgeri mähkmeid:)
Proovin ka muidugi igal rindel vett nii palju säästa, kui võimalik. Veesäästmise nippidest on ka varsti plaanis kirjutada.

Aga mähkmenduse juurde kuuluvad ju tavaliselt ka ühekordsed aluslinad. Kui arvestada, et ühe aluslina hind on u 50 senti ja päevas kulub nt 2 aluslina, siis kuus on see 30€. Aluslinasid kasutatakse vist kuskil 2-3. elukuuni. Ehk siis minu väljaminek kahe lapse peale oleks olnud 120-180€. Oli aga 0€, sest tegin korduvkasutatava täisvillasest aluse vanast kampsunist:) Teatavasti on vill  niiskuskindel:) Villase aluse peal kasutasin korduvkasutatavaid flanellist rätikuid, mille kulu oli ka 0€.

Tänapäeval on moes, et lapse pepu pesemise asemel tõmmatakse see puhtaks niiske salvrätikuga. Ka mina kasutasin niiskeid "salvrätikuid", aga minul olid nendeks väikesed flanell lapikesed, mida vajadusel spreipudelist niisutasin:) Kulu taaskord 0€. Pakk niiskeid salvrätikuid maksab u 2,50€. Neid kulub vist peredes nii erinevalt, et ma ei oska siinkohal mingit statistikat teha. 

Aga kindel on see, et tänu riidest mähkmetele olen kokku hoidnud kõvasti üle 2000€.


Ühekordsed sidemed ja tampoonid vs riidest sidemed ja menstruaalanum

Eluea jooksul kulutab keskmine naine hügieenisidemetele ja tampoonidele u 5500€! 
Vs menstruaalanum, mille kasutusiga on 10 aastat, maksis minul 24 €. Ühel naisel läheb siis eluea jooksul 4-5 menstruaalanumat vaja ehk u 100-120€. Riidest hügieenisidemeid on mul u 7-8. Mõned olen ise õmmelnud (internet on õpetusi täis ja mõned ostnud). Ehk kogukulu u 25€. Pakun, riidest sidemete varu peab uuendama u 4-5 aasta tagant.


Majapidamispaber ja salvrätikud vs riidest lapid

Kui arvestada, et nädalas kulub u 1 rull majapidamispaberit hinnaga 50 senti/tk, siis kuus kulub selle peale 2€, aastas 24€. Siia juurde ka salvrätikud u 1,50€/pakk. Kui nädalas kulub üks pakk, siis aastas 72€. Nuuskamispaberid ka juurde ja tulebki aastas mõnusalt üle
100€.

Meie köök on paberivaba ehk majapidamispaberi ja salvrätikute asemel on erinevad korduvkasutatavad lapikesed. Kui külalised külla tulevad, siis selleks puhuks on mul kohe spetsiaalsed väga ilusad rätikud:)

Pabereid kulub meil siis, kui mingi suurem nohuperiood on. Lapsed nuuskavad ikka korduvkasutatavatesse taskurätikutesse. Muideks, pehmed lapid ei tee ka ninaaluseid nii katki, kui paber. Aga meie eelistame ikka paberisse nuusata, aga eks see ka harjumise küsimus. Kui paberit võtta ei ole, siis minul pole mingi probleem taskurätikut kasutada. Oliver seda veel omaks võtnud ei ole:)

Teadlikud valikud vannitoas

Juba mitmeid aastaid kasutan tahket šampooni ja keha pesemiseks seepi. Olen välja arvutanud, et kuna tahke šampoon kestab kauem, siis see tuleb 3x odavam kui apteegist ostetud Eucerini šampoon, mida varem kasutasin. Lisaks pesen tahke šampooniga pead 1x nädalas. Vedelšampooniga pesin üle päeva. Palsamit kasutan harva ja kui kasutan, siis sellist, mida ei pea juustest välja pesema. Vee kokkuhoiu võib ka siia sisse arvestada:)
Seepi teen ise ja see kulu on nii väike, et ma ei viitsi seda kokku arvutada:)

Ühekordseid meigieemalduspatju ma ei osta. Meigieemaldamiseks on mul mõned riidest lapid. 

Küüsi ma ei laki alates sellest, kui Miat ootama jäin. Mulle tundus, et see mürk võib kuidagi läbi keha Miani imbuda. No ja praegu toaõhku atsetooniga reostada tundub ka lollus. Kui aga kunagi uuesti lakkima peaksin hakkama, siis kasutaksin kindlasti korduvkasutatavaid lappe.

Raseerimiseks kasutan vanakooli raseerijat, millel tuleb vahetada ainult terasid. Raseerija maksis 35€  niiet see tasub ennast u 7-8 aastaga ära. Kahjuks ei ole eriti lootust, et mul 7-8 aasta pärast enam karvad ei kasva...
Kreemid ja kehakoorijad teen endale ise! Kulu jälle pea olematu. Näiteks kätekreemi õpetus siin.

Teadlikud valikud köögis

Ma ei kuluta raha ühekordsele küpsetuspaberile. Ühes kuus kulub u 1 pakk küpsetuspaberit hinnaga u 2€, see teeb aastas 24€. Korduvkasutatav silikoonmatt, mida küpsetuspaberi asemel kasutan maksis Selveris u 7€. Tasub ära juba mõne kuuga.

Toidukile asemel kasutan mesilasvahakangaid, mis ise teen. Ühe kanga hind tuleb vast alla Euro. Kasutan aktiivselt 4-5 kangast.

Kodukeemiat ma ei osta vaid teen ise. Just eile tegin hunniku pesugeeli konsentraati, kasutusvalmis pesugeeli 1l hinnaks on mõned sendid. Isetehtud nõudepesumasinatabletid on ka nii odavad, et praktiliselt ei maksagi midagi:D Sama kehtib WC-puhastuspommide, aknapesuvahendi, puhastuspasta jm "kodukeemia" kohta. Pakuks, et kuus hoian kodukeemia pealt kokku u
20-25€.
Vaata retsepte Örrekese lehelt.

Pakendivabad ostud

Olen märganud, et lahtine kaup on poes odavam, kui pakendatud. Näiteks ükskord Biomarketis tegin avastuse, et lahtine kookosjahu oli täpselt poole odavama kilohinnaga kui pakendatud!!!
Tavapoodides on näiteks lahtised pähklid ja kommid odavamad. Kalevipoes lahtised kommid kilohinnaga 14,99€/kg ja pakendatult 17,79€/kg. 
Paljudes kohtades tuleb lahtist kaupa ostes tasuda ka ühekordse karbi eest. Loomulikult ei küsita selle eest raha siis, kui oma pakendiga tuled:)
Mitmes väiksemas poes ja turuputkas on mulle allahindlust tehtud, kui olen oma pakendiga läinud.
See on muidugi tore, aga ootan väga, et esiteks teeksid seda rohkemad poed ja söögikohad ning teiseks poed ja söögikohad ka reklaamiksid, et oma pakendiga tulles on mingi soodustus. Teatavasti paneb ju raha rattad jäima:)

Laste riided ja mänguasjad

Esiteks, mida vähem, seda parem. Lastel ei ole vaja palju riideid. Lihtsam valikut teha ja kappi korras hoida. 
Nagu te ilmselt võite arvata, siis mina olen väga rõõmus, kui keegi mulle oma lapse väikseks jäänud asju annab! Tänu sellisele suhtumisele ja natuke vanematele sugulastele ja sõpradele olen mina oma laste riiete eest väga vähe raha välja käinud. Uutest riietest on meil 2 villakombet, mis palusin vanaemal kinkida ja siis mõned riideesemed, mis olen ise uuest ostetud kangast õmmelnud. 
Seega rahaline võit, ma arvan, et ÜÜRATU!

Vähem asju, lihtsam elu põhimõtet järgin ka laste mänguasjade juures. Mulle väga meeldib Montessori pedagoogika, mille järgi ei ole lastel täiskuhjatud mänguasjakaste vaid hoolikalt valitud mänguasjad kenasti riiulile sätitud. 
Mänguasjadega ja ka raamatutega juhtub aga tihti nii, et nendest tüdinetakse ära ja siis nagu tahaks midagi uut. 
Sellele on kaks lahendust.

1) Pane osad mänguasjad kappi hoiule. Kui need uuesti välja võtad, siis on need ju nagu uued!

2) Laenuta mänguasju! Võid mänguasju vahetada sõprade vahel. Näiteks me mingi aeg mänguhommiku lastega seda proovisime, aga lõpuks said vanematel mänguasjad otsa:) Ju ei ole ka teistel mänguasjahunnikuid kodus! Väga mugav on Lelukarp mänguasja laenutus. Valid nende kodulehelt asjad välja ja saadavad pakiautomaati. Kui näed, et lapsed enam ei mängi nende asjadega, siis vahetad järgmiste vastu välja! Minu meelest ideaalne lahendus, sest siis ei pea sul kodus mänguasjaladu olema! 

Enda riided ja raamatud

Minu käsi ei tõsta juba ammu 20€ maksvat pluusi ostma või 100€ teksapükse vms. Käin kaltsukates, sest sealt saab väga korralike riideid. Lisaks, kui kaltsukas näeb riideese normaalne välja, siis võin kindel olla, et ka pärast minu poolset esimest pesu näeb riie endiselt OK välja. Kindlasti on teil kõigil juhtunud, et tuttuus riideese näeb pärast esimest, teist või kolmandat pesu välja nagu kalts. 
Aja jooksul olen ennast õppinud, et ka kaltsukates käies tuleb hoolimata odavatest hindadest kõik ostud korralikult läbi mõelda ja meeles pidada põhimõtet "vähem asju, lihtsam elu".

Raamatute ostmisest ei saa ma üldse aru! Loed ju ühe korra elus läbi ja kõik. Käin raamatukogus.

Need olid mõned kohad, kus tänu n-ö ökoelule rahaliselt väga palju kokku hoian. Tänu sellele saan süümepiinadeta raha kulutada näiteks elamustele. 

Waypoint rattaretkel "Nõmme rääkimata lood"
Eelmine
Liblikavaimustus ehk meil nüüd täitsa oma liblikas
Järgmine
Põletamine-mürgid koduaias

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: