Mis on sinu deodorandi sees?

Tegelikult jõuavad kõik ained meie vereringesse ka naha kaudu. Eriti kiiresti veel siis, kui nahk on vigastatud, nt peale raseerimist. Aga millised on siis need ained sinu deodorandis, mida võiks vältida?

1) Alumiinium

Alumiiniumisoolad sulgevad nahas kanalid, mille kaudu higi kehast välja jõuab. Kui higi välja ei saa, siis ei ole ka higilõhna. Selline kunstlik higitootmise peatamine võib aga karvanääpsude juures põletikku tekitada. Eriti "hea" kombo on raseerimine koos alumiiniumit sisaldava deodorandiga. Euroopa toiduohutusameti sõnul ei tohiks 60 kilogrammi kaaluv inimene päevas tarbida rohkem kui 8,6 mikrogrammi alumiiniumit. Inimesed, kes kasutavad alumiiniumsooladega deodorante, ületavad tavaliselt selle piiri. Alumiiniumit seostatakse naistel rinnavähiga ja meestel eesnäärmevähiga. Kui deodorant sisaldab Aluminium Chlorohydrate'i või alumiiniumklorohüdraati, siis jäta see ostmata.

2) Propüleenglükool.

Mingi 5 korda vaatasin, kuidas seda sõna kirjutatakse! Üldiselt on nii, et kui koostisosade nimesid väga välja ei loe, siis on suht suur tõenäosus, et midagi looduslikku seal ei ole. Aga, propüleenglükooli lisatakse paljudesse kosmeetikatoodetesse, et neid pehmemaks ja paremini määritavaks muuta. Seda tehakse naftast ja see võib põhjustada närvisüsteemi, maksa, neere ning südant. Ka kõik muud PEG-ühendid on tervisele ohtlikud.

3) Parabeenid

Need on sünteetilised säilitusained, mida leidub isegi enamikes n-ö looduslikes deodorantides. Parabeene on eriti ohtlik kasutada õrnades piirkondades nagu kaenlaalused. Parabeenid võivad kahjustada hormoonsüsteemi, mis omakorda põhjustab varajast puberteeti ja riski haigestuda hormonaalvähki. Parabeene seostatakse ka meeste viljatusega.

Eriti ohtlikud on parabeenid raseduse ajal, sest need võivad kahjustada loodet. Parabeenid leiad tootesildilt tavaliselt selliste nimede alt:metüülparabeen, butüülparabeen, propüülparabeen, Methylparaben jt paraben-lõpulised ained.

4) Triklosaan

Triklosaani kasutatakse deodorandis ebameeldiva lõhna blokeerimiseks. Läbib kergesti rakumembraani ja koguneb keharasvadesse. Võib põhjustada nahaärritust, allergiaid, kahjustada hormoonsüsteemi. Seostatakse vähi tekkega.

5) Parfüüm, lõhnaained

Deodorandi koostisosadesse peab kirja panema parfüüm, aga seda, millest parfüüm koosneb, kirja panema ei pea. Kahjuks võib suht kindel olla, et roosi lõhnal ei ole päris roosiga mitte mingit pistmist. Tänapäeval võib üks lõhnaaine koosneda u 3000 keemilisest elemendist. Nende seas on ka kindlasti hormoonsüsteemi kahjustavad ftalaadid, mida ei pea sildile märkima. Lõhnaained kogunevad keskkonda, organismi aga ka rinnapiima!

Võiks ju küsida, et kui need ained on ohtlikud, siis miks nende kasutamist seadusega ära ei keelata. Mõned ained on ka keelatud, aga kui nt parabeenide kasutamine ärakeelataks, siis võetakse tõenäoliselt kasutusele mingi teine säilitusaine, mida ei ole testitud ja mis võib olla veel ohtlikum. Näiteks mingi aeg tekkisid joogipudelitele juurde sildid BPA-vaba. BPA oli ohtlikuks aineks kirjutatud ja inimesed otsisid selle vabu tooteid. Kahjuks hakkasid siis paljud tootjad kasutama BPS-i, mis on BPA-le sarnane, kuid mida ei ole veel piisavalt uuritud ja seda ei saa veel ohtlikuks tembeldada. Ehk siis kõiki aineid, mis ei ole ohtlikkus kuulutatud, võib "kenasti" kasutada, sest me veel ei ole jõudnud uurida, kui ohtlikud need on. Tänapäeva maailmas oleks muidugi õigem vastupidine lähenemine: kõik ained, mis ei ole ohutuks kuulutatud, on ohtlikud.

Mida siis teha?