Vabane ohtlikest ainetest - KÖÖK
Ohtlikud ained köögis on selles mõttes hull teema, et me sööme need ained endale sisse! Õnneks on köögi puhul võimalik teha väga lihtsad muudatused, et ohtlike aineid vältida.
Väldi köögis plastikut ja kasuta klaasi, keraamikat või roostevaba terast
Kuna plastist tooted sisaldavad erinevaid ohtlikke lisaaineid, siis tuleks nende kasutamine köögis miinimumi viia. Eriti tuleks vältida ühekordsete plastisttoodete kasutamist! Kuna ohtlikud ained eralduvad soojaga, siis ära mitte kunagi pane plastikkarpi mikrolaineahju või sooja toitu plastikarbi sisse. Muidu sööd plastiku hiljem endale lihtsalt sisse.
Ohtlikud ained on näiteks bisfenool A, S ja F (BPA, BPS ja BPF). BPA on üks enim toodetud ja kasutatud kemikaale maailmas. Seda kasutatakse polükarbonaatide ja sünteetiliste vaikude tootmiseks ning seetõttu leidub seda nt konservipurkide sisekattes (BPA epoksüvaik), plasttoodetes või termopaberis (nt ostutšekid). Nendest toodetest eraldub BPA pidevalt, eriti kokkupuutel kuumuse, hapete ja rasvadega.
Ohtlikud ained on näiteks bisfenool A, S ja F (BPA, BPS ja BPF). BPA on üks enim toodetud ja kasutatud kemikaale maailmas. Seda kasutatakse polükarbonaatide ja sünteetiliste vaikude tootmiseks ning seetõttu leidub seda nt konservipurkide sisekattes (BPA epoksüvaik), plasttoodetes või termopaberis (nt ostutšekid). Nendest toodetest eraldub BPA pidevalt, eriti kokkupuutel kuumuse, hapete ja rasvadega.
Ehkki BPA bioakumulatsioonivõime on madal, leidub seda enam kui 90% läänemaailma kodanike veres, uriinis ja kudedes. Arvatakse, et BPA põhjustab pöördumatuid muutusi närvi- ja hormoonsüsteemis ning põhjustab ja/või mõjutab arengu- ja käitumishäireid, ajukahjustusi, enneaegset suguküpsust ja naiste viljatust. Alates 2011. aastast on BPA kasutamine lutipudelites kogu ELis keelatud.
BPAd on asendatud teiste bisfenoolidega, nt bisfenoolid B, S ja F, mida reklaamitakse sageli ohutute alternatiividena, kuid tegelikult nad pole seda. Nende molekulaarstruktuur on väga sarnane BPAga ja seetõttu võivad nad omada sarnaseid hormoonsüsteemi häirivaid omadusi.
EHK TASUB SUHTUDA VÄGA KRIITILISELT TOODETESSE, MIDA REKLAAMITAKSE KUI BPA-VABA!NB! Klean Kanteenil on olemas roostevabast terasest lutipudel. Holgerile ostsin selle ja muidugi oli Holger see laps, kes lutipudelit ei tunnistanud.. Aga lutipudeli materjaliks sobib hästi ka klaas. Vanasti olid ju kõik pudelid klaasist!
Minu jaoks on olnud väga lihtne väljavahetada plastist n-ö salatikausid või taigna segamiskausid aga ka pannilabidad,- lusikad. Tarvikute sahtlisse on jäänud veel plastist jäätisevormi osad.
Karpe on mul nii klaasist, roostevabast terasest, silikoonist kui ka plastist. Plastist sellepärast, et esiteks on need korralikud karbid ja nende äraviskamine ei ole ka kuigi keskkonnasõbralik tegevus. Nendega on ka hea turul või poes käia, sest erinevalt klaaskarbist on need kerged. Olen teinud nii, et kuuma toitu plastkarpidesse ei pane. Turukaupa tõstan koju jõudes klaaskarpidesse ümber.
Oma köögis ei kasuta ma enam toidukile, fooliumi ega küpsetuspaberit. Toidukile ja asemel on imeline asi mesilasvahakangas. Küpsetuspaberi asemel kasutan edukalt korduskasutatavat küpsetusmatti.
Sügavkülmutamiseks kasutan ma ka ainult klaaspurke. Eraldi neid ostnud ei ole, vaid kasutan purke, mis minuni nagunii jõuavad. Mõned inimesed kardavad, et klaas võib külmutades katki minna. Seda ei juhtu, kui ei pane klaasist purki täitsa täis. Vähemalt minul ei ole see mitte kunagi juhtunud.
Vasakul pool näete lisaks plastkarpide virnale ka üht bambuskarpi. Ma olin pikka aega sellest vaimustuses, sest see tundus kuidagi keskkonnasõbralik ja ohutu alternatiiv plastikule. No vot! Ei tasu kunagi eeldada. Tuleb välja, et moodsad bambuskarbid ja nt kohvitopsid pressitakse ja liimitakse ohtliku liimi melamiini abil, millest kuumutamisel võib eralduda mürgist formaldehüüdi. Seega on bambusest kohvitops kõige jubedam asi ja hea näide, kuidas tarbijaid lollitatakse! Kui mina nüüd kuskil bambusest tooteid näen, siis paneb see küll alarmi tööl.
Holgerile ostsin suhteliselt kohe kui ta lisatoitu saama hakkas bambusest taldriku. Kasutasin seda mitu korda ka mikrolaineahjus enne kui BEFi lehelt bambusnõude kohta lugesin. Tootja lehel on kirjas, et melamiini need taldrikud ei sisalda. Mul on ikka kahtlus hinges, kas kasutavad siis midagi muud? 21.02 slegub tõde:)
Pannid ja potid
Oma pannid vahetasin ma suures osas välja paar aastat tagasi, kui ohtlike ainete kohta rohkem uurima hakkasin. Nüüd kasutan mittenakkuvate pannide asemel roostevabast terasest panne. Neen on põhimõtteliselt eluaegsed ja toimivad hästi, kui praadimisel korralikult õli kasutada.
Mittenakkuva panni mõte ongi selles, et ei pea panema palju õli. Kahjuks kasutatakse mittenakkumise saavutamiseks erinevaid ohtlikke aineid. Kõige tuntum on vast Teflon.
"Kui teflonist kööginõusid kuumutada kõrgele temperatuurile (sealhulgas näiteks toidu keetmisel, praadimisel), võivad vallanduda gaasid, mis on kahjulikud inimestele ja lausa surmavad kodus peetavatele lindudele. Söekaevandustes kasutati vanasti õhu kontrollimiseks kanaarilinde – kui lind ei suutnud hingata või äkitselt suri, siis teadsid kaevurid, et õhk oli ohtlik ja neil tuli viivitamatult kaevandusest lahkuda. Igal aastal kukuvad aga sajad lemmiklinnud kodus kokku ja nad viiakse kiiruga loomaarsti juurde. Surmapõhjus on igal puhul täpselt sama – teflonimürgitus.
Küsin endalt, miks mul endiselt veel 2 teflonpanni kapis on? Kusjuures üks on väike ja südamekujuline, mille Miale ostsin!!! Ja kuna tefloniga on ikkagi veidi kergem praadida, siis nt Oliver eelistab seda kasutada. Eks see on sama nagu ühekordsete salvrätikute või mikrolaineahjuga. Kui need on olemas, siis kasutame, kui ei ole, siis väga puudust ei tunne!
Rasva, vett või mustust hülgava mittenakkuva pinna saamiseks lisatakse PFC aineid ehk fluorosüsivesinikke, nt PFOA. PFCd ka köögitarvikute kattekihtidele (nt pannid) või toidupakendite (nt pakendis mikrolaineahju popkorn, papist pitsakarbid). Need ained võivad olla kantserogeensed ja põhjustada maksakahjustusi. Vältige PFC-kattega materjale ja kasutage selle asemel roostevabast terasest, malmist või keraamilisi riistu.
Kontrollisin meie pitsakarbid üle, sest kasutame neid ju korduvalt! Silmaga hinnates tundub küll, et tegu on lihtsalt pappkarbiga. Küsimusi keskkonnafoorumile tuleb aina juurde:)
Ütlen ausalt, et mina ei ole veel ühtegi sinise tihendiga purki kohanud. Andke märku, kui mõne sellise purgi leiate!
Tehke seda teiegi ja liituge kindlasti "Ohtlikest ainetest vaba kodu" väljakutsega! Osalejate vahel loositakse välja Örrekese mesilasvahakanga meisterdamiskomplekt.
Juhendi, kuidas ohtlikest ainetest vabaneda leiad siit.
BEFi juhend ütleb, et lisaks kuumale toidule ei tohiks plastkarpi panna ka rasvast ja happelist toitu, kuna sellistes tingimustes võivad ohtlikud ained plastist toidu sisse eralduda. Huvitav kui kiiresti see juhtub? Kas juba veerand tunniga? Kui jah, siis pean oma pontsikutekarbi vist välja vahetama:) 28.veebruaril toimuvas live'is selgub.
Mul on kodus üks IKEA toidukarp, mille sain PokeBowlist toitu koju tellides. Just nii, sealt saab toitu koju tellida korduskasutatavas karbis! Kui oled ära söönud, siis võid karbi restorani tagasi viia ja saad pandiraha (2€) tagasi. Lõpuks ometi prügivaba kojutellimise võimalus!
Aga igaljuhul on see karp ka plastist. Samas on karbi peal kirjas, et selle võib panna nii mikrolaineahju kui ka nõudepesumasinasse...See on kindlasti üks küsimus, millele 28. veebruaril toimuvas live'is vastuse saame! Osale ka!
Nagu pildilt näete, siis veel on mul mõned silikoonkarbid. Minu omad käivad väiksemaks kokku ja sellepärast on pakendivaba poodlemine nendega väga mugav! Silikooni kohta öeldakse juhendis, et neid tuleks kindlasti "karastada" ehk 4 tundi 200 kraadi juures kuumutada. Huvitav, kas samal ajal toitu valmistada tohib? Või eralduvad ained siis mu toidu sisse? Järgmine küsimus live-i jaoks olemas:)
Mul on kodus üks IKEA toidukarp, mille sain PokeBowlist toitu koju tellides. Just nii, sealt saab toitu koju tellida korduskasutatavas karbis! Kui oled ära söönud, siis võid karbi restorani tagasi viia ja saad pandiraha (2€) tagasi. Lõpuks ometi prügivaba kojutellimise võimalus!
Aga igaljuhul on see karp ka plastist. Samas on karbi peal kirjas, et selle võib panna nii mikrolaineahju kui ka nõudepesumasinasse...See on kindlasti üks küsimus, millele 28. veebruaril toimuvas live'is vastuse saame! Osale ka!
Nagu pildilt näete, siis veel on mul mõned silikoonkarbid. Minu omad käivad väiksemaks kokku ja sellepärast on pakendivaba poodlemine nendega väga mugav! Silikooni kohta öeldakse juhendis, et neid tuleks kindlasti "karastada" ehk 4 tundi 200 kraadi juures kuumutada. Huvitav, kas samal ajal toitu valmistada tohib? Või eralduvad ained siis mu toidu sisse? Järgmine küsimus live-i jaoks olemas:)
Oma köögis ei kasuta ma enam toidukile, fooliumi ega küpsetuspaberit. Toidukile ja asemel on imeline asi mesilasvahakangas. Küpsetuspaberi asemel kasutan edukalt korduskasutatavat küpsetusmatti.
Sügavkülmutamiseks kasutan ma ka ainult klaaspurke. Eraldi neid ostnud ei ole, vaid kasutan purke, mis minuni nagunii jõuavad. Mõned inimesed kardavad, et klaas võib külmutades katki minna. Seda ei juhtu, kui ei pane klaasist purki täitsa täis. Vähemalt minul ei ole see mitte kunagi juhtunud.
Kas bambus on OK?
Vasakul pool näete lisaks plastkarpide virnale ka üht bambuskarpi. Ma olin pikka aega sellest vaimustuses, sest see tundus kuidagi keskkonnasõbralik ja ohutu alternatiiv plastikule. No vot! Ei tasu kunagi eeldada. Tuleb välja, et moodsad bambuskarbid ja nt kohvitopsid pressitakse ja liimitakse ohtliku liimi melamiini abil, millest kuumutamisel võib eralduda mürgist formaldehüüdi. Seega on bambusest kohvitops kõige jubedam asi ja hea näide, kuidas tarbijaid lollitatakse! Kui mina nüüd kuskil bambusest tooteid näen, siis paneb see küll alarmi tööl.
Holgerile ostsin suhteliselt kohe kui ta lisatoitu saama hakkas bambusest taldriku. Kasutasin seda mitu korda ka mikrolaineahjus enne kui BEFi lehelt bambusnõude kohta lugesin. Tootja lehel on kirjas, et melamiini need taldrikud ei sisalda. Mul on ikka kahtlus hinges, kas kasutavad siis midagi muud? 21.02 slegub tõde:)
Pannid ja potid
Oma pannid vahetasin ma suures osas välja paar aastat tagasi, kui ohtlike ainete kohta rohkem uurima hakkasin. Nüüd kasutan mittenakkuvate pannide asemel roostevabast terasest panne. Neen on põhimõtteliselt eluaegsed ja toimivad hästi, kui praadimisel korralikult õli kasutada.
Mittenakkuva panni mõte ongi selles, et ei pea panema palju õli. Kahjuks kasutatakse mittenakkumise saavutamiseks erinevaid ohtlikke aineid. Kõige tuntum on vast Teflon.
"Kui teflonist kööginõusid kuumutada kõrgele temperatuurile (sealhulgas näiteks toidu keetmisel, praadimisel), võivad vallanduda gaasid, mis on kahjulikud inimestele ja lausa surmavad kodus peetavatele lindudele. Söekaevandustes kasutati vanasti õhu kontrollimiseks kanaarilinde – kui lind ei suutnud hingata või äkitselt suri, siis teadsid kaevurid, et õhk oli ohtlik ja neil tuli viivitamatult kaevandusest lahkuda. Igal aastal kukuvad aga sajad lemmiklinnud kodus kokku ja nad viiakse kiiruga loomaarsti juurde. Surmapõhjus on igal puhul täpselt sama – teflonimürgitus.
Kokkuvõte – väldi iga hinna eest teflonist kööginõude kasutamist. Eriti tasuks hoiduda selliste vanemate teflonpottide ja -pannide kasutamisest, mida katavad kriimud, täkked ja mõlgid, sest neist nõudest võib sinu toitu lekkida veel rohkem mürkaineid." (Alkeemia, 2014)
Küsin endalt, miks mul endiselt veel 2 teflonpanni kapis on? Kusjuures üks on väike ja südamekujuline, mille Miale ostsin!!! Ja kuna tefloniga on ikkagi veidi kergem praadida, siis nt Oliver eelistab seda kasutada. Eks see on sama nagu ühekordsete salvrätikute või mikrolaineahjuga. Kui need on olemas, siis kasutame, kui ei ole, siis väga puudust ei tunne!
Rasva, vett või mustust hülgava mittenakkuva pinna saamiseks lisatakse PFC aineid ehk fluorosüsivesinikke, nt PFOA. PFCd ka köögitarvikute kattekihtidele (nt pannid) või toidupakendite (nt pakendis mikrolaineahju popkorn, papist pitsakarbid). Need ained võivad olla kantserogeensed ja põhjustada maksakahjustusi. Vältige PFC-kattega materjale ja kasutage selle asemel roostevabast terasest, malmist või keraamilisi riistu.
Kontrollisin meie pitsakarbid üle, sest kasutame neid ju korduvalt! Silmaga hinnates tundub küll, et tegu on lihtsalt pappkarbiga. Küsimusi keskkonnafoorumile tuleb aina juurde:)
BEF soovitab vältida alumiiniumi! Alumiinium võib toiduga kokkupuutel olla ebatervislik, eriti kui toit on happeline. Uurisin siis oma potte ja mina küll aru ei saa, mis materjalist need tehtud on...Ühe poti all on kirjas stainless steel, aga teised?
Väldi metallist konservpurke
Hm..kookospiima ja kikerherneid olen konservpurgis ostnud. Kikerherneid on vast klaaspurgis ka? Kookospiima olen tetrapakis näinud, aga kas mitte selle siseküljel ei ole ka mingi kahtlane läikiv kiht?
Igaljuhul vältida tuleb neid metallpurke, sest eranditult kõik sisaldavad ainet bisfenool-A ehk see sama BPA, millest üleval pool juttu oli.
Igaljuhul vältida tuleb neid metallpurke, sest eranditult kõik sisaldavad ainet bisfenool-A ehk see sama BPA, millest üleval pool juttu oli.
Klaaspurkide tihendid
BEFi juhendi järgi tuleks eelistada sinise tihendiga keeratavaid kaasi, kuna
need on PVC-vabad. Juhendis kirjas, et ökomärgisega toit on sageli
pakendatud PVC-vaba kaanega klaaspurki, mida
saab loomulikult korduvalt kasutada.
Ütlen ausalt, et mina ei ole veel ühtegi sinise tihendiga purki kohanud. Andke märku, kui mõne sellise purgi leiate!
Eelista mahetoitu
Valige mahetoit, et vähendada sissesöödavate pestitsiidijääkide hulka. See kehtib eelkõige kohvi, piimatoodete, liha, õunte, banaanide, tsitruseliste, viinamarjade, kartulite, sibulate ja piparde/ paprikate kohta, kuna tavaliselt kasutatakse nende kasvatamisel palju pestitsiide. Mahetoidu eelistamine on kasulik teie tervisele, aga ka talupidajatele, loomadele ja ökosüsteemidele. Mahetooted tunnete ära ELi lehekujulise mahelogo („Euro-Leaf“) ja ka erinevate riiklike mahemärgiste järgi.
Kui te pole kindel, kas toitu on töödeldud pestitsiididega või mitte, puhastage seda söögisooda või sidrunhappe vesilahusega.
Mina olen alati dilemma ees, kas banaani- või apelsinikoore võin kompostihunnikusse visata. Kui ostan mahedalt kasvatatuid vilju, siis eeldan, et pestitsiidijääke seal nii palju ei ole ja viskan sellised koored kerge südamega kompostihunnikusse.Kokkuvõtteks võiks öelda, et ohtlike ainete vältimine köögis on tegelikult lihtne. See on hea nii meie enda kui ka keskkonna tervisele. Mina üritan ostelda pakendivabalt nii palju kui võimalik, sest sellisel juhul saan pakendi materjali ise valida ja lisaks ei tekita ma prügi.
Tehke seda teiegi ja liituge kindlasti "Ohtlikest ainetest vaba kodu" väljakutsega! Osalejate vahel loositakse välja Örrekese mesilasvahakanga meisterdamiskomplekt.
Juhendi, kuidas ohtlikest ainetest vabaneda leiad siit.
Sellel postitusel on 2 vastust