Nunnude piltidega lasteriided -kas liiga hea, et tõsi olla?

Kui mul lapsi veel ei olnud, siis ei vaadanud ma vist mitte kunagi, milline on riiete koostis, mida ma ostan. Mis vahet sel on? Peaasi, et ilus ja odav.
Nojah, pärast laste sündi, on õnneks paljud mu seisukohad muutunud:) On vist tavaline, et värsked emad on kõige rohkem kõiksugude tervislikkude toitude, ökokosmeetika ja -kodukeemia ja muuga kursis.
Suuresti ka tänu Ruth Sotniku õmblemise kursustele uurin nüüd iga riideeseme koostist. Algajate õmblemise koolitusel räägib Ruth väga hästi, miks eelistada naturaalseid materjale ja kuidas need ära tunda. Kindlasti on kõigil meil kogemus, kui ostame poest nii-nii ilus T-särgi ja pärast esimest pesu on see kuidagi keerdus nii, et normaalselt seda triikida ei saa. See juhtub sellepärast, et kuskil Bangladeshi tehases lõigatakse särgid kangast viltu välja. Või muutub särk lühikese ajaga topiliseks ja ega väga mujal, kui kodus seda enam kanda ei saa. Kui tegu on polüester riideesemega, siis võib mürki võtta, et õigepea on see topiline. Piisab ka sellest, kui polüestrit on näiteks 40%. Igaljuhul, kellele õmblemine meeldib ja kui tahate täpsemalt teada saada, siis Ruthil said just valmis e-kursused:)

Väga hea mõte on riideid osta second-hand poodidest, sest sinna jõudnud riideid on mitmeid kordi pestud. See on hea, sest kõiksugu mürgid on riietest välja pestud. Ja võite kindlad olla, et mürke on seal mõnuga. Näiteks selleks, et riided poodi jõudes kenasti sirged oleksid, töödeldakse neid formaldehüüdvaiguga. See on levinum kortsumisvastane kemikaal oma odavuse tõttu ja võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Formaldehüüdvaigu võimaliku kantserogeensuse tõttu on nende kasutamist osades kangastes, näiteks Oeko-Texi omades, piiratud.

Second-hand riided on ka õige valik, sest siis saab kindel olla, et kui riideese poes palju kordi pestuna hea välja näeb, siis näeb see normaalne välja ka pärast seda, kui sina seda kodus pesnud oled.

Minu meelest on tänapäeva tarbimisühiskonnas ja ületootmise valguses riiete taaskasutus ainuõige valik! Ja seda eriti lasteriiete puhul, sest lapsed jõuavad ju oma riideid nii lühikest aega kanda. Mial ja Holgeril on kapid riideid täis ja mina neid sinna ostnud ei ole:D Palju riideid oleme kasutatuna sugulastelt ja sõpradelt saanud ja kui midagi puudu on, siis minu lemmikpoeks on Kadaka tee Lastekirbukas.

Siinkohal teen veel hea meelega reklaami Tuulelapsele, kes Saaremaa kadakate vahel õmbleb vanadest riietest uusi lasteriideid. Mina saatsin talle näiteks kotitäie enda vana-vanaonu Marati triiksärke ja vastu sain Miale superilusa kleidi ja Holgerile püksid.

Nagu juba öeldud, siis aina enam uurin ma riiete sees olevaid infosildikesi, et teada saada, mis materjaliga tegu on. Eelistan alati 100% puuvillaseid, meriinovillaseid vm looduslikke materjale. Poluestrist kampsun võib ju äge välja näha, aga lasteriiete puhul on ikkagi tähtsam see, et need n-ö hingaksid. Meriinovilla eelistan talvel, sest see reguleerib kehatemperatuuri, imab niiskust. Meriinovillast on ka Holgeri mähkmekatted, sest lisaks eelnevale on meriino ka antibakteriaalne ja tänu sellele ei pea neid katteid pesema. Pissihais lihtsalt haihtum õhku:) Päriselt ka!

Tihti on lasteriietel peal igasugused armsad pildid. Needsamad, mis kuludes natuke nagu pragunema hakkavad. Üldjuhul on need pildid PVC-katted ja sisaldavad ftalaaate. Ftalaadid on reproduktiivtoksilised ained ning võivad põhjustada vähktõbe, arenguhäireid ja sünnidefekte. Ftalaadid võivad kahjustada hormonaalsüsteemi talitlust ja tekitada allergilisi haigusi, sealhulgas astmat. Pigem ei riskiks.


Lasteriiete, eriti beebiriiete puhul võiks eelistada võimalikult loodusvalgeid toone, sest mida valgem on riideese seda rohkem teda kemikaalidega pleegitatud on. Ja üldjuhul sisaldavad erksamat värvi riided rohkem kemikaale, kui tuhmimad.


Kui võimalik, siis võiks osta ökomärgisega riideid. Siinkohal tasub aga väga tähelepanelik olla, sest iga firma võib oma riietele panna juurde sildi "Green" või "Eco" vms, aga reaalsuses võib see tähendada nt seda, et firma proovib nt printides koopiapabereid kokku hoida või kasutab tehastes led-lampe vms.


Popp sõnapaar organic cotton tähendab näiteks seda, et puuvill on kasvatatud mahepõllumajanduse põhimõtetel, kuid see ei ütle midagi selle kohta, mida on puuvillaga edasi tehtud.

Soovitused lasteriiete soetamiseks:

  • Võta vastu sugulaste ja sõprade riided. Neid on mitu korda pestud ja loodetavasti suurem osa kemikaalidest juba välja pestud.
  • Samal põhjusel osta lasteriided kasutatuna.
  • Õmble lastele riided ise. Materjalina kasuta enda või mehe kappi seisma jäänud riideid.
  • Lasteriiete seast sorteeri välja polüester riided, PVC-piltidega riided.
  • Eelista naturaalseid toone, sest neid ei ole nii palju kemikaalidega töödeldud.
  • Ökomärgistest usalda ainult teadatuntud märgiseid. Nt Nordic Ecolabel või Oeko-Tex.

Ilmselt ei ole meil tänapäevase elustiili juures enam võimalik kokkupuudet kemikaalidega täielikult vältida. Küll aga saame teha teadlikke valikuid.

Mõned näited, kuidas mina oma ja mehe riideid taaskasutanud olen:)
Eelmine
Saage tuttavaks: Paula, Helga, Mussu, Peep ja Heiki!
Järgmine
Ökopere lemmikud tooted

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: